Hei!
Alustan algusest. Ma luban, et kirjutan rohkem. Minul on ükskõik, et keegi ei loe seda. Ega ma ei palugi kellegil lugeda.
Millest alustada? Eks siis, alguset. Üks päev kõndisin linna peal ja mulle tuli nii palju ideesid, mida kirjutada siia. Präegu pea täitsa tühi. Õhtuti ka sama: palju ideesid, kuid kõik on päeval kadunud.
Mind ajavad närvi inimesed, kes teevad teistele sama mida on neile tehtud! Pärast küsivad nemad: "Mida mina tegin?" ja teevad süütukese nägu.
Aga läheme nüüd asja juurde. Vaheaeg on väga igav. Tantsuööle ma jätan minematta. Ei ole vajadust minna ja seal solvanguid saada. Rakveres on mul ka lahe. Ei, ma ei kurda! Või kurdan?
Üllatusi on mulle ka tehtud. Msn'i, orkut'i ja rate teel. Rõõmustab mind ja teeb südame soojaks, et on olemas kallid inimesi! Teised, keda ma nimetama ei hakkaks, on minu jaoks olematud. Igavesti!
Mulle tuli blogisõltuvus. Präegu, kell 12.51 hakkas! :) Mida ma siis blogin? Ma pole üldse midagi teinud kui: maganud, söönud, arvutis istunud, selveris käinud! Ei midagi muud! Masendav, mis?
Msn'is on ka kõik nii ära surnud. Keegi ei räägi. Päeva reziim on ka sassis omadega. Elab üle.
Mul küll oli suur plaan, et ma õpin koolivaheaeg. Kas ma õpin? Ei! :)
Teie K.
